Free Joomla Templates by FatCow Coupon

Sensomotoorne treening

Sensomotoorne treening aitab selliste kõrvalekallete korral nagu õppimisraskused, ADHD, ADD, Dysleksia, Autism, Asperger ja mitmed muud neuroloogilised probleemid.

‘senso’ tähendab taju ja ‘motoorne’ tähendab, kuidas me liigume. Taju ja liikumise oskused peavad töötama kooskõlas, kui me areneme ja tunnetame maailma enda ümber. Laste puhul toimub selline areng üsna loomulikul viisil ja spontaanselt. Kui liikumine ja tajumeeled ei ole täiuslikult arenenud, võib sellest tuleneda järgmisi probleeme:

  • lapsel on probleemid tasakaaluga,
  • ta on kohmakas,
  • tal on lugemise ja/või kirjutamise raskused,
  • tal on pudistav kõne, on keskendumisraskused,
  • on kas üli- või ala-aktiivne,
  • on raskusi sotsiaalse suhtlemisega ja mängureeglite järgimisega,
  • esinevad käitumishälbed,
  • jne, jne.

 

Vajakajäämine tundemeelte ja liikumise koostöös põhjustab seisundi, mida tavaliselt tuntakse kui “arengu- ja neuroloogilist väärtalitust”.

 

Refleksid pakuvad võimaluse edasi liikuda. Kõik inimesed saavad sündides kaasa teatud primitiivsed refleksid. Refleksid on liigutused, mida me teeme tahtmatult ja alateadlikult. Väikelastel toetavad ühed refleksid teiste väljakujunemist, toimides imiku ellujäämise nimel ja tagades imiku arengu – keeramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine ja jooksmine. Kui laps suudab juba oma liigutusi kontrollida, siis on selle tegevusega seotud kõrgemad aju piirkonnad. Treenimine toimub seni, kuni liigutused on muutunud automaatseks ja alles seejärel on laps võimeline tegema mitut tegevust korraga. Seega on reflekside automaatseks muutumine uute oskuste omandamise ja õppimise eeltingimuseks. 

Kui liigutused ei ole automatiseerunud ja aju kõrgemad funktsioonid ei ole tegevusi üle võtnud sel moel, et laps (või täiskasvanu) omab liigutuste üle teadlikku kontrolli, siis jäävad refleksid endiselt mõjutama inimese liigutusi. Võib tinglikult öelda, et alles on jäänud algeliste reflekside “jäägid”. Kui laps ei saa oma keha liikumist kontrollida, siis väsib ta kergesti ja võib oma keha kontrollimisega nii hõivatud olla (nt. rahulikult istumine), et tal on raske konsentreeruda õppimisele, loetavale tekstile või sellele, mida õpetaja räägib. Ühtlasi blokeerib selline refleksi olemasolu (domineerimine) üldist arengut.

Sensomotoorse treeningu käigus me teeme kindlaks millised primitiivsed refleksid ei ole arenenud. Tuginedes mitmetele erinevatele meetoditele koostame me individuaalsed treeningu programmid, et välja kujundada ja arendada uued liikumise skeemid. Võib osutuda vajalikuks, et klient peab kordama varajase arenguastme liikumisi, luues sellega uusi ühendusi närvivõrgustikus ja automatiseerides loomulikud liikumise skeemid. Kui see automatiseerumine on aset leidnud, siis oleme me loonud uued võimalused õppimiseks.

Selleks, et hinnata vajadust sensomotoorse treeningu järel täitke palun see tabel enne kui registreerite ennast konsultatsioonile.

 

Sensomotoorse treeningu oskused on omandatud tänu Euroopa Liidu struktuurtoetustele.

1. Projekti nimi "Integration of primitive reflexes into the whole body movement system according to the Masgutova Neuro-Sensory Reflex integration (MNRI) method. Rhythmical movements training."

Projekti periood: 30.10.2009. kuni 30.09.2010

2. Projekti nimi "Integration of primitive reflexes into the whole body"

Projekti periood: 23.04.2010 kuni 15.02.2011