Free Joomla Templates by FatCow Coupon

Kuulmistaju – kuulmisaistingu roll õppimisvõime ja püsiva tervise tagamisel

Prantsuse arst Alexander Tomatis sai oma aastakümnete pikkuse uurimustöö tulemusel kinnituse, et inimese kõrv on palju enam kui lihtsalt kuulmisorgan.

Lisaks kõigele, mis on seotud kuulmise ja kuulamisega, on meie kuulmisorganil veel rida vastutusi:
  • ta varustab meie aju energiaga reguleerides aju erksust ja valmidust tähele panna
  • koordineerib meie keha rühti ja liikumist
  • korraldab meie kavatsuste ja mõtetega seonduva nii verbaalse kui ka füüsilise väljendumise (liigutused, liikumine ruumis) sõltuvalt keskkonnast
Albert Tomatise elu missiooniks kujunes arusaamise loomine sellest, kuidas meie kõrv on füsioloogiliselt kaasatud hääle ja keele mõistmisse ja kontrolli. Selles valdkonnas avastas ta mitmeid tehnoloogiaid, mida saab kasutada kõrva kõigi funktsioonide – erksuse, tähelepanuvõime, koordinatsiooni ja hääle juhtimise taastamiseks.
 
Tomatise uurimustöö ajendiks oli mõista, mis eristab head ja   kehva kuulajat. Ta avastas, et heal kuulajal on võime häälestuda kõrgete sagedustega helide kuulamisele. See on sageduste vahemik, mis kannab kõnes konsonant häälikuid ja sellest tulenevalt ka keelelist tähendust. Samal ajal aga madalate sagedustega helide ülearune kuulmine segab ja pärsib sõnalise informatsiooni vastuvõttu.
 
Tomatis töötas välja seadme, mis oli mõeldud selleks, et treenida kõrva tundlikkust kõrgete sagedustega helide eristamise võime parandamiseks. Aktiveerimine toimus spetsiaalse erineva intensiivsuse (detsibellid) ja sagedusega muusika ja hääle kuulamise abil.
Tänapäeval on välja töötatud sarnasel põhimõttel töötavaid süsteeme, kus kasutatakse Tomatise ideaalkuulmise joont, et võrrelda kõrvalekaldeid ja koostada tasakaalustav muusika.
 
Kuulates liigub vastuvõetav heli läbi õhujuhtivuse väliskõrvast keskkõrva, kus see läheb üle luujuhtivusele. Luujuhtivusel liigub heli koljus otse sisekõrva, läbides keskkõrva. Helisid õhujuhtivusel vahendatakse kõrvaklappide abil monofooniliselt vasakusse ja paremasse kõrva. Paremasse ja vasakusse kanalisse suunatakse vajadusel erineva intensiivsusega helisid. See on eriti oluline juhul, kui on vaja äratada parema kõrva domineerumist, mis on teadaolevalt võtmeks keelelise informatsiooni vastuvõtmisel ja mõistmisel.
 
Parema kõrvaga vastu võetud helidel on kiirem neuroloogiline teekond vasakusse ajupoolkerasse teksti ja kõne töötlemiseks ning ka hääle juhtimiseks. Kui parem kõrv ei ole dominantne, muutub väljendusvõime (ja isegi mõtlemine!) segaseks ja mitte keskendunuks.
 
Sageli on ka nii, et mõned lapsed ei tule toime lärmakas keskkonnas. Neid viib endast välja lärmakas klassiruum, kaaslaste kiljumine, tugevad helid. Nad keelduvad osalemast rahvarohketel üritustel, kontserditel, spordivõistlustel. Juhul, kui laps on siiski sunnitud sellistel üritustel osalema, siis võib tal ilmneda vägagi kummaline käitumine agressiivsuse ja hüsteeriahooni välja.
 
Sugugi mitte kõigi laste puhul ei ilmne reaktsiooni, kus nad äkki katavad kõrvad kätega, püüavad eralduda ja peidavad end vaiksesse nurka. Kõrvalseisjale võib tunduda kummaline, et mõne lapse poole pöördudes näib nagu ta ei kuulekski, millest talle räägitakse, kui läheduses on palju muid hääli ja helisid. Miks mõned lapsed ei suuda kodus vanematele selgitada, mida siis ikkagi õpetaja täpselt ütles, enne kui tunni lõpetas?
 
Need on vaid mõningad näited võimalikest käitumismustritest, kui lapse puhul on tegemist erilise audiovastuvõtu ehk kuulmistajuga.
 
Igal inimestel on ainuomane kuulmistaju. Tava (meditsiinis kasutatava)  kuulmistestiga tehakse kindlaks kuulmise võime tavakõne ulatuses. Mõõtmine „kuuleb – ei kuule“ sooritatakse 20db tasandil. Kui laps on läbinud selle kontrolli, siis ollakse veendunud, et kuulmisega on kõik korras. Tähelepanuta jääb aga asjaolu, et laps või ka täiskasvanu  võib kuulda „liiga palju“. Kui kuulmistaju registreerib  näiteks väga madalatel sagedustel töötavate ventilatsioonisüsteemide hääled, siis on sellisel foonil viibimine äärmiselt väsitav. Me ei saa aru, miks laps (või meie ise) tunneb pidevalt väsimust. Samas, kui see süsteem välja lülitada, siis tunneb kogu keha kergendust. Kui kriidi krigin vastu tahvlit või pliiatsi krigin paberil võib kostuda läbilõikavana, kaaslaste jutuvadin ja kilkamine muutuvad talumatuks, ilmnevad keskendumishäired, agressiivsus, „oma mulli“ tõmbumine jms. , siis on kindlasti oluline kontrollida kuulmistundlikkuse ulatust.
 
Kui inimesel on hästi tasakaalustatud kuulmisgraafik (järgib harmooniliselt Tomatise ideaalkuulmise joont) , siis ei ole tal raskusi  kõrgemate sageduste helide vastuvõtuga, mis muudab lihtsamaks ka lärmakas keskkonnas toime tuleku.
 
Mis on audiogramm
 
 
Audiogramm on graafik, mis kujuneb mõõtmistulemuste märkimisel teljestikus, kus horisontaalteljel on sagedused hertsides ja vertikaalteljel heli intensiivsus detsibellides. Intensiivsus 20 detsibelli vastab sosistamisele ja see on tase, mida mõõdetakse tavaliselt meditsiinilises kuulmise kontrollis. Kuulmistaset 20 db vahemikus 125Hz – 8000Hz loetakse piisavalt heaks kuulmiseks. Vaatamata sellele võivad aga inimesel esineda tõsised kuulmistaju probleemid.
 
Horisontaalteljel märgitud vahemikku 125 – 750 Hz nimetatakse baasvahemikuks, sagedus 3000 – 8000 on tiiskant (sopran-) vahemik.  1500 Hz ümbruses on emotsionaalne vahemik.
 
Viies läbi kuulmistundlikkuse testi, ei ole piisav kontrollida erinevate sagedustega helide vastuvõttu üksnes intensiivsusel 20 db. Iga sageduse korral on vaja tuvastada tooni minimaalne intensiivsus, mida testitav kuuleb. Mõõtmistulemuste punktidest moodustub antud isiku personaalsne kuulmisdiagramm. Saadud joont võrreldakse Tomatise ideaaljoonega. Prantsuse arst Tomatis näitas läbi oma uurimustööde juba möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel, et inimese kõrv  on  võimeline ja seda tuleb treenida selleks, et ta võtaks paremini vastu helisid tiiskat (soprani-) vahemikus võrreldes vastuvõtuga baavahemikus (kuulmise kõver baasvahemikus ei tohiks ületada Tomatise ideaaljoont).
 
Kui kuulmiskõver näitab selget eristumist baasvahemikus ja tiiskantvahemikus, siis on testitav võimeline oluliselt paremini  vastu võtma ja taluma erinevaid helisid ja müra.
 
Selge on ka see, et kuulmiskõver ei pea tingimata järgima Tomatise ideaaljoont, kuid oluline on võimalikult harmooniline kõver, mis kuvandub ideaaljoone peegeldusena.
 
Liigne kuulmistundlikkus madalatel sagedustel tingib selle, et laps või täiskasvanu on väga tundlik teatud helide suhtes nagu näiteks sumin rahvarohketes kohtades, veoautode, tavasõidukite mürin, ventilaatorite, puhurite, ventilatsioonisüsteemide, tolmuimejate surin jpm.  Teda häirib isegi toolijalgade kriipimine klassiruumi põrandal või kriidi hääl tahvlil.
 
CD valmistamine
 
Taani psühholoogi, Kjell Johanseni poolt välja arendatud individuaalse audio-stimuleerimise meetodit kasutatakse selleks, et testida ja seejärel valmistada antud kuulmisgraafikule vastav tasakaalustav CD. Selleks kasutatav muusika järgib täpselt Tomatis’e joont (muusika on loonud taanlane Bent Peder Holbech). Individuaalse CD tarvis muusika komponeerimisel kasutatakse arvutis olevat ekvalaiserit.
 
Sel moel valmistatud CD’d kuulatakse 10 minutit päevas, vähemalt 12 nädala jooksul. Eesmärgiks on kujundada ümber audio vastuvõttu ja lähendada see maksimaalselt Tomatis’e joonele.
 
Audio vastuvõtu raskused baas-vahemikus
 
Kõrvalekalded sagedustel 125-750 Hz intensiivsuse vahemikus 10 db kuni -10 db (madalad tasemed) võib nimetada kuulmisega seotud tundlikkuseks baastasandil. Tervishoiu süsteem kontrollib tavaliselt kõrgemaid detsibelle, kui määratletakse kõrvalekalded ja sel moel ei ole arstlikus kontrollis nende laste kuulmise probleem tuvastatud. Siin jääb aga tähelepanuta väga oluline tegur, mis võib olla lapse erilise käitumise põhjustaja. Oluline on teada ja mõõta, kas laps kuuleb, kuid samaväärselt oluline on teada, KUIDAS TA KUULEB. Pikaajalise jälgimise ja uurimuste tulemus kinnitab, et baastasandi kuulmise tundlikkuse läbi kannatavate inimeste arv kasvab pidevalt.
Mõningad probleemid, mis on seotud audio vastuvõtu tundlikkusega baas tasandil:
  • Suurenenud kurnatus, mis ilmeb kas väsimuses, tüdimustundes, keskendumise raskustes
  • Õppimisraskused, sageli seetõttu, laps on väga kergelt oma tegevusest kõrvale tõmmatav erinevate häälte tõttu
  • Käitumise probleemid, mis võivad ilmneda kas koolitunni või koduse töö juures unistustesse langemises või ka emotsionaalsete vihapursetena. Veidi vanemate klientide korral ilmneb sagedane frustratsiooni langemine
  • Tendents suurenenud stressi seisundile ja suhtlemisprobleemidele, kuna nad ei kuule, mida tegelikult räägiti
Sarnase kuulmiskõveraga, baasvahemiku osas tundlike laste audio vastuvõtu korrigeerimise tulemusel on kadunud nende üli-aktiivne ja provokatiivne käitumine.
 
Läbitud uuringute alusel on põhjust näha seoseid arvutimängude helide rohkuse ja ventilatsioonisüsteemide rohkuse ning üldise audio vastuvõtu kahjustumise vahel.
 
Audio vastuvõtu häired tiiskant tasandil ja sellega seonduvad mõningad probleemid:
  • Kõrgemate sagedustega helid tekivad valu tunde, mis sunnib lapsi kätega kõrvu katma
  • Õppimisraskused
  • Kõne probleemid
  • Hääldamisega seotud raskused
  • Mürarohketes piakades viibimine väga raske
  • Oma häälevarjundite kasutamine (montoonne kõne)
  • Valjuhäälne rääkimine
  • Kuuldu mittemõistmine
 
6000 Hz vahemik
Selle sageduse audio vastuvõtt on otseselt seotud „stressi tundlikkusega“. Kuulmistaseme järsk kukkumine 6000 Hz ümbruses jääb meditsiinilistes uuringutes tavaliselt tähelepanuta, kuna ilmselt ei viita see ühelegi otsesele meditsiinilisele „haigusele“. 
 
Samas laps, kelle puhul taoline audio vastuvõtu ilming olema on, ei ole suuteline vastama ootustele, mis on seotud ajaga ja kiire koostööga. Neil on raskused oma tööde ja testide tegemisel, kuna nad lihtsalt ei jõua etteantud aja piires tööd valmis. Nad teavad, mis kodutööks teha jäi, kuid selle sooritamiseks kuluv aeg võib venita väga pikaks. Nad ei suuda kiirustada ja sageli on nad viimased, kes klassiruumist väljuvad. Mõned lapsed võivad sulguda oma mõttemaailma, et tunda end kaitstuna. Mõnedel võib välja kujuneda kõrvapirin, ehk tinnitus või sellelsarnane sümptom. Stressiga seotud tinnituse toon on empiiriliselt mõõdetud sagedusel 6000 Hz ümber.
 
Lapse kuulmistundlikkusega seotud probleemide teadvustamine pedagoogidele on äärmiselt oluline, et vältida asjatut survet lastele, kes ei suuda selle probleemi tõttu tegutseda vastavalt kõrgetele ootustele.
 
Audio vastuvõtu probleemid ei ole ainult laste mure, kuigi enamasti avastatakse see lastel, kes on toodud teraapiasse neurosensoorsete, motooriliste probleemide tõttu. Uurimused on näidanud ka seda, et need lapsed on rohkem vastuvõtlikud ja suuremas riskigrupis südame-veresoonkonna haiguste osas (ülekaalulisus, vähene liikumine. Samuti suurendab audio vastuvõtust tingitud stressi seisund stressihormoonide tootmist, mis on ka tervisehäirete ja õppimisraskuste üheks põhjuseks.
 
Hinda oma kuulmist lihtsa küsimustiku kaudu siit 
 
Samuti leiad veidi lisainfit inglise keeles